Tekstide kategooriad eesti keele õpikutes – upu või uju?
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas on ühe õpiväljundina kirjas, et õpilased peavad oskama luua eri liiki tekste, kuid jäetakse täpsustamata, mis need liigid on ning kuidas peaksid õpilased neid omandama. Artiklis käsitleme, kuidas on neile teemadele lähenenud Eesti põhikoolidele (II–III k...
Saved in:
| Main Authors: | , , , , , |
|---|---|
| Format: | Article |
| Language: | English |
| Published: |
University of Tartu Press
2025-06-01
|
| Series: | Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri |
| Subjects: | |
| Online Access: | https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/25161 |
| Tags: |
Add Tag
No Tags, Be the first to tag this record!
|
| Summary: | Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas on ühe õpiväljundina kirjas, et õpilased peavad oskama luua eri liiki tekste, kuid jäetakse täpsustamata, mis need liigid on ning kuidas peaksid õpilased neid omandama. Artiklis käsitleme, kuidas on neile teemadele lähenenud Eesti põhikoolidele (II–III kooliaste) ja gümnaasiumidele sügisel 2024 kättesaadavad eesti keele (emakeelena) õpikud. Analüüsi tulemustest selgus, et tekstide kategoriseerimisel kasutatakse enim termineid žanr, liik ja tüüp. Kusjuures nende kasutus varieerub ulatuslikult, selgeid definitsioone enamjaolt ei anta ning kategoriseerimise aluseid selgitatakse eksplitsiitselt pigem harva. Kategooriate õpetamisel on enamasti kirjas teksti vormi-, mitte sisutunnused. Selline lähenemine tekstide kategoriseerimisele ei arenda õpilaste iseseisvat analüüsivõimet ega valmista neid ette pidevalt muutuvas tekstimaailmas toime tulemiseks. Artiklis pakume välja ühe võimaliku ülesande tüübi, mis suunaks õpilased tekste uutmoodi märkama ja seeläbi mõtestatumalt õppima.
Abstract. Ilona Tragel, Laura Kiik, Liisa-Maria Komissarov, Kati Käpp, Markus Laanoja, Nele Karolin Teiva: Categorisation of texts in Estonian L1 textbooks – sink or swim? The national curricula for both basic and upper secondary education in Estonia state that one of the learning outcomes for general education is the skill to create different types of texts. However, it remains unspecified what those types of texts are and how the students should learn to write them. This article examines how texts and their categorisation are represented in the currently available basic (second and third stages of study) and upper secondary textbooks for Estonian as a first language. The analysis shows that the terms žanr (‘genre’), liik and tüüp (both roughly equivalent to ‘type’) are used most commonly, although their usage varies and is rarely explained. The categories are usually taught through their formal features rather than the content. We argue that this kind of teaching does not develop the students’ independent analysis skills and thus fails to adequately prepare them for the ever-changing world of texts. We also propose a new type of task which can guide students to notice and make sense of texts in a more meaningful way.
|
|---|---|
| ISSN: | 1736-8987 2228-1339 |